Projektid

 

ESF projekt „HOOLDUSTUGI - Hoolduskoormusega inimeste toetamine töö säilitamisel või tööle rakendumisel nende hooldatavatele hooldusteenuste pakkumise kaudu Tartumaal“

Projekti algus- ja lõppkuupäev: 01/06/2012 - 31/05/2015 
Projekt rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toel meetme 1.3.3 „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed“ raames.
Projekt nr. 1.3.0301.12-0137

esf

HOOLDUSTUGI projekt aitab läbi projekti tegevuste kaasa hoolduskoormusega inimeste hõivesse suundumisele pakkudes  neile  töö leidmise ja/ või töökoha säilitamise toetamiseks hooldatavatele kodust, päevast-  või ööpäevaringest hooldusteenust.

Millist abi pakub projekt? 
Hoolduskoormuse vähendamine läbi koduhoolduse, päevase- ja ööpäevaringse hooldusteenuse pakkumise toetamaks tööturule sisenemist ja/või tööl püsimist:

  • Koduhooldusteenus – eaka, dementsusega või puudega inimeste kodus hooldamine,
  • Päevahooldekeskus - eaka, dementsusega või puudega inimeste hooldamine Anne Päevahooldekeskuses,
  • Ööpäevaringne hooldus – eaka, dementsusega või puudega inimeste hooldamine Tartu maakonna hoolekjandeasutustes.

Projekti raames toimub:

  • Hoolduskoormusega inimeste laialdane teavitamine projekti raames ja ka kohaliku omavalitsuse poolt pakutavatest hooldusteenustest.
  • Hoolduskoormusega inimeste töökohtade säilitamise toetamine hiljuti tekkinud hoolduskoormuse vähendamise kaudu, et nad ei kaotaks töökohta ning saaksid kiiresti kohaneda muutunud elukorraldusega.
  • Hooldust vajavate eakate, dementsusega või puuetega inimeste igapäevase toimetuleku parandamine läbi informatsiooni jagamise  kodude nn turvalisemaks muutmise ning hooldusteenuste pakkumise kaudu.

Projekt on suunatud inimestele, kes on kaotanud töö või on nende töökoht kadumisohus seoses eakate, dementsusega või puudega inimeste hooldamisega.
Projekti „HOOLDUSTUGI“ raames:

  • Aitame leida sobivaid teenuseid, mis pakuksid tuge hoolduskoormuse leevendamiseka;
  • Püüame koostöös projekti partneritega aidata leida või säilitada hoolduskoormusega inimeste töökohti;
  • Jagame infot kuidas lihtsate vahenditega muuta kodu turvalisemaks eakale, dementsusega või puudega inimesele;
  • Rakendame ellu  töötuse ennetusplaani, mis on koostatud projekti raames.

Projekti eesmärke viime ellu koos oma partnerite:

  • ESF Sotsiaalfondiga, kes projekti rahastab,
  • TÜ Kliinikumiga, kes vahendab infot projekti kohta ja aitab kokku viia hoolduskoormusega inimest ja projekti meeskonda,
  • Tartu Linnavalitsusega, kes edastab infot projekti kohta ja aitab kokku viia hoolduskoormusega inimest ja projekti meeskonda,
  • Tartu Linnavalitsuse Ettevõtlusosakonnaga, kes aitab infot levitada projektist,
  • Töötukassaga, kes vahendab töökohti

Projekti tegevustest:

Projekt „Hooldustugi“ on väga paljudel Tartu linna ja Tartumaa tööealistel inimestel aidanud lähedase inimese hooldamise kõrvalt tööl käimist jätkata või töö leidmisele keskenduda. Selle eesmärgi täitmiseks oleme pakkunud projektist kolme hooldusteenust: koduhooldust, päevahooldust ning ööpäevaringset hooldust puuetega inimestele ja eakatele. Kui 2012-2013 aastal oli projektiga liitujaid 47, siis 2014.aastal oli neid 31. Seega on 2014.aasta lõpu seisuga projekti kaudu lähedase hooldamisel abi saanud kokku 78 tööealist inimest. Kõige enam ongi projekt abiks olnud töötavatele inimestele, kellel on olnud oht hoolduskoormuse järsu suurenemise tõttu tööst ilma jääda.
Ööpäevaringse hooldusteenuse osutamine on nüüdseks lõppenud. Seda saime „Hooldustugi“ kaudu pakkuda 10-le inimesele, kellest 1 oli sügava puudega täiskasvanu ning  9 olid dementsed eakad. Suurema rõhuasetusega olid aga päevase loomuga hooldusteenused, st koduhooldus ja päevahoid Anne päevakeskuses – koduhooldust said 58 peamiselt eakat inimest ning päevahoid sobis 13-le hooldust vajavale isikule. Koduhoolduse ja päevahoolduse osutamine jätkub kuni 31.03.2015.

Info projekti kohta:
Projektijuht Kaisa Karabelnik
Tel 532 447 37
kaisak89@ut.ee

PETHA projekt - psüühilise erivajadusega inimeste töövõime hindamise ja arendamise kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine Lõuna-Eestis

Projekti algus- ja lõppkuupäev: 01/11/2009 - 28/02/2012
Projekt rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toel meetme 1.3.1 „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ raames.
Projekt nr. 1.3.0102.10-0246

esf2

Projekti üldeesmärk psüühilise erivajadusega inimeste tööhõive kasv läbi kompleksse tööhõive hindamise ja arendamise kontseptsiooni väljatöötamise ning rakendamise Tartu linnas ja Haaslava vallas kokku 70 sihtgrupi liikme seas.
Projekti käigus toimub psüühilise erivajadusega isikute töövõime hindamise ja arendamise kontseptsiooni väljatöötamine läbi Hollandi ja Soome mudeliga tutvumise ja nende kohandamise Eesti tingimustele. Seejärel rakendatakse väljatöötatud kontseptsiooni pilootgruppi liikmete seas (kokku 20 inimest). Järgmiseks projekti faasiks on kontseptsiooni täiendamine ning elluviimine selle rakendamise kaudu Tartu linnas ja Haaslava vallas täiendavalt 50 sihtgrupi liikme seas.
Projektis osalejate töölerakendumist toetakse erinevate meetodite abil, millega tagatakse sihtgrupi nõustamine nii tööle asumisel kui ka peale tööle rakendumist.
Projekti raames väljatöötatud kontseptsioonide ning nende rakendamise peamiste tulemuste tutvustamiseks ja levitamiseks viiakse projekti lõppfaasis läbi konverents valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele.
Käesolev projekt on suunatud erinevate sektorite koostöö arendamisele psüühilise erivajadusega isikutele suunatud teenuste paremaks korraldamiseks kohalikul tasandil. Selleks korraldatakse avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonide vahelisi ümarlaudu ning projekti raames väljatöötatud kontseptsiooni planeeritakse integreerida riiklikesse tööturumeetmetesse.

Lisainfo projektijuhilt Jevgeni Bugakin tel. 7 361 509, eugene.bugakin[ät]gmail.com.

- Kokkuvõte projekti tegevustest.

PEHIT projekt - psüühilise erivajadusega ning hoolduskoormusega isikute kompleksne aktiviseerimine Tartumaa kohalikes omavalitsustes

Projekti algus- ja lõppkuupäev: 01/07/2009 - 30/06/2012
Projekt rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toel meetme 1.3.3 „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed“ raames.
Projekti koduleht http://pehit.tartuvthk.ee/

esf3

PEHIT - activation of the persons with mental health problems and the caretakers at seven local communities (kokkuvõte inglise keeles).

Projekti üldeesmärgiks on tööealiste psüühilise erivajadusega inimeste ning hoolduskoormusega isikute (v.a. laste hooldajad) tööturule sisenemise ja seal püsimise kompleksne toetamine, läbi kombineeritud nõustamis- ja transporditeenuste ning eneseabigruppide kontseptsioonide väljatöötamise ja rakendamise paralleelselt Tartumaa 7 omavalitsuses 120 sihtgrupi liikme seas.

Kontseptsioonide läbimise järgi toimub osalejate tööle või edasistele riiklikele aktiivsetele tööturumeetmetele (nt erialakoolitused, tööharjutused) suunamine (koostöös Eesti Töötukassa Tartumaa piirkondliku osakonnaga) ning töölemineku alane toetamine/nõustamine (sh kliendi töövõime hindamine, tööharjumuse taastamine, tööleminekuks vajalike oskuste arendamine jne).

Projekti raames väljatöötatud kontseptsioonide ning nende rakendamise peamiste tulemuste tutvustamiseks ja levitamiseks viiakse projekti lõppfaasis läbi konverents valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele (sh kohalikud omavalitsused, sihtasutused, MTÜ-d, Sotsiaalministeerium jne).

Käesolev projekt on otseselt suunatud avaliku ja kolmanda sektori koostöö arendamisele psüühilise erivajadusega ning hoolduskoormusega isikutele suunatud nõustamisteenuste paremaks korraldamiseks kohalikul tasandil. Selleks korraldatakse nii projekti algfaasis (kontseptsioonide väljatöötamisel) kui ka hilisema projekti tulemuste levitamise raames kohalike omavalitsuste ning kolmanda sektori organisatsioonide vahelisi ümarlaudu. Projekti üheks eesmärgiks on kolmanda sektori initsiatiivil loodud nõustamise ja eneseabi gruppide kontspetsioonide integreerimine kohalikesse hoolekandemeetmetesse.

Projektijuht – Ülle Lepik
Psühholoog-ekspert – Galina Podberjoznaja
Sotsiaalnõustaja-ekspert – Valentina Rannimaa

Lisainfo projektijuhilt Ülle Lepikult tel. 7 361 507, pehit.projekt[at]gmail.com.

Projekt “Vabatahtlik hoolekandetöö psüühikahäiretega eakate hooldamisel”

Projekti eesmärgiks on välja arendada vabatahtlike osalemise süsteem hoolekandeteenuste osutamisel Tartu linnas. Projekti raames on plaanis läbi viia kaks seminari, koolitus, õppereis Tamperre, koostada käsiraamat “Vabatahtlik töötaja”.
Esimese seminari “Vabatahtlike roll hoolekandeteenuste osutamisel” eesmärgiks on probleemide kirjeldamine ja analüüsimine, võimalike lahendusteede ja tegevsukava täpsustamine, koolituskava tutvustamine ning koolitatavate valik.
Koolitus on kavandatud kolmepäevasena ning on suunatud vabatahtlikele ning vabatahtlikke kasutada soovivate hoolekandeasutusete võtmeisikutele (osakondade ja allüksuste juhid)
Õppereis Tamperre peaks andma vastuse küsimusele, kuidas seda teevad teised.
Projekti käigus valmib ka käsiraamat, mis on mõeldud nii hoolekandeasutuse töötajatele kui ka vabatahtlikele, kes tahavad kaasa lüüa hooldusteenuse osutamisel.
Projekti lõpus toimuval seminaril võetakse kõik tehtu kokku, esitletakse käsiraamatut, tunnustatakse vabahtlike.
Projekti toetab Tartu Linnavalitsus. Projekti partneriteks on Sopimusvuori ühing Tamperest ning Tähtvere Päevakeskust Tartust.
Lisainfo projektijuhilt Angelika Armolikult tel 7 361 510; 55 56 91 02.

ESF projekt "Puuetega inimene tööturule juhtumipõhise rehabiliteerimise abil"

Tööperiood 1.01.2005 – 30.06.2006
Taotleja: Tervise Arengu Instituut
Partnerid: EV Sotsiaalministeerium, Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus

Projekti eesmärk:
Erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete tööhõive ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine rehabilitatsiooniteenuste kvaliteedi t?stmise; rehabilitatsiooniasutuste, tööhõiveametite, kohalike omavalitsuste sotsiaalabi osutajate, tervishoiu- ja hooldusteenuse osutajate jt. vahelise koostöö parendamise; teenuste reaalse kättesaadavuse tõstmise kaudu.

Ülesanded:
*Kaardistada hetkeolukord 31.12.2004 seisuga Sotsiaalministri poolt registreeritud rehabilitatsiooniasutustes;
*saavutada 2007 a.üle Eesti 95% rehabilitatsioonimeeskondade tegutsemine ühistel põhimõtetel – nii organisatsiooni juhtimise kui ka klientidele pakutavate teenuste ning erinevate meetmete rakendamise seisukohast lähtuvalt;
*V älja töötada ja rakendada rehabilitatsiooniasutuste töötajate täiendkoolituse õppekava, mis tagaks kliendi individuaalsetest vajadustest tuleneva juhtumi lahendamise;
*Välja töötada ja rakendada tegevusterapeudi assistendi koolituse õppekava ja tegevusterapeudi assistendi jätkukoolituse õppekava
*Reguleerida rehabiliteeritava isiku, tema pereliikmete, rehabilitatsiooniasutuste, tööhõiveametite juhtumikorraldajate, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate ja teiste asjaosaliste isikute ( perearst, raviarst, õpetaja vmt.) vaheline koostöö ja info liikumine

I töögrupp - rehabilitatsiooniasutuste kaardistamise töögruppga
Erinevate rehabilitatsioonierialade spetsialistid on koondunud meeskondadesse vastavalt sotsiaalministri kehtestatud korrale. Seni ei ole määratud, milliste institutsioonide juures ja mis tingimustes rehabilitatsioonimeeskonnad võivad töötada. Eelduseks on, et meeskond, kes asub planeerima või ellu viima puudega inimese rehabiliteerimist, peab olema erialaselt pädev. Rehabilitatsioon on aga multidistsiplinaarne tegevus ja puudutab praktiliselt kõiki elualasid. Nii on juhtunud, et rehabilitatsiooniteenuseid osutatakse väga erinevate asutuste juures. Mõnes mõttes on mitmekesisus hea, kuid teenuste osutamise reguleerimine ja töö kvaliteedi tagamine on sellistes tingimustes peaaegu võimatu. Niisiis tuleb sellel töörühmal läbi viia uurimus, mille käigus selgitatakse välja, kuidas on olemasolevad rehabilitatsiooniasutused suutnud oma tööd organiseerida , mida ollakse võimelised tegema ja mida mitte. See tähendab, et püütakse leida tänasest seisust see, mis säilitamist väärib, ja tuvastada ka need asjad, mis tuleks edaspidises töös ümber korraldada.

II töögrupp – rehabilitatsiooniteenuste kirjeldamise töögrupp
Siin pöördutakse päris kindlasti erinevate erialade spetsialistide poole, aga ka erisuguse puudega inimesi ühendavate organisatsioonide poole, et selgitada välja, mis teenuseid vajatakse, kes saab ja tohib üht või teist teenust osutada; milline peab olema igal konkreetsel juhul meeskonna koosseis; mis mahus tuleb teenuseid osutada; millal, kus ja kuidas seda tegema peab; kui palju raha ja materiaalseid ressursse iga teenuse osutamisse on mõistlik paigutada, et tulemus oleks optimaalne.

III töögrupp – Rehabilitatsiooniasutuste kvaliteedi töögrupp
Kui esimene töörühm kaardistab ja analüüsib olukorda ja fikseerib, kus ja kuidas kusagil töötatakse, mis kaalutlustel on valitud just sellised töövormid nagu nad täna on, siis kvaliteedi töörühma ülesanne on välja töötada selline rehabilitatsiooniasutuse tulevikumudel, mis tagaks rehabiliteerimise eesmärkide ratsionaalse ja samas võimalikult efektiivse elluviimise. Töörühma tegevuse tulemusena peaks 2006. aasta kevadeks ilmuma rehabilitatsiooniteenuste kvaliteedi käsiraamat, mis sisaldab muuhulgas rehabilitatsioonimeeskonna liikmete ametijuhendeid, info liikumise korda ja muud informatsiooni selleks, et asutuste töö puudega inimese rehabiliteerimisel sujuks tõrgeteta ja oleks ühtaegu nii otstarbekas kui efektiivne.

IV töögrupp – rehabilitatsioonispetsialistide koolitamise töögrupp
Õppimine on kogu selle projekti üks läbivaid tegevusi, sest vaid teadmiste, oskuste ja vilumuste ulatusliku täiendamise kaudu saab töö kvaliteeti tõsta. Projekti käigus koolitatakse 15 tegevusterapeudi assistant 96 tunnisel põhikursuse ja pakutakse 40 tunnist jätkukoolitust 30-le juba varem tegevusterapeudi assistendi koolituse läbinud spetsialistile.
Täiesti uue suunana puuetega inimeste rehabiliteerimises on plaanis kasutusele võtta juhtumipõhise rehabiliteerimise meetod. Selle meetodi järgi lahendab rehabilitatsioonimeeskond koostöös kliendiga tema probleemi algusest lõpuni vastavalt inimese unikaalsele taustale, tingimustele ja seatud eesmärkidele. Koostööpartneriteks on meeskonna spetsialistide ja klientide kõrval ka pereliikmed, ravispetsialistid, õpetajad, kohalikud sotsiaaltöötajad, kutseõpetajad, tööhõivespetsialistid jt.
Selleks et panna õiged jõud õigel ajal eesmärgi nimel tegutsema, tuleb teada, kuidas süsteemi üles ehitada, käivitada ja õigel kursil hoida. Eestis selle meetodi spetsialiste praegu veel pole, seepärast oleme palunud koolitusabi Malmö ning Kenti ülikooli spetsialistidelt. Selle aasta kevadel kavatseme läbivad- juhtumipõhise rehabiliteerimise meetodil rajaneva pilootkoolituse 15 rehabilitatsioonispetsialisti, kes sügisest alustavad vastava metoodika õpetamisega oma kolleegidele Eesti eri paikades. Plaanis on avada viis õpperühma 2005. aasta teisel poolaastal ja viis 2006. aasta esimesel poolaastal. Et koolitus ei jääks liiga teoreetiliseks ja et oleks võimalik kontrollida, kas juhtumipõhise rehabiliteerimise meetod on ka Eesti ühiskonnas tulemuslik, kutsutakse puuetega inimesi seda metoodikat katsetama. Sellesse programmi lülituvad inimesed saavad koos õppivate rehabilitatsioonimeeskondadega kokku panna oma juhtumile vastava tegevusmudeli, kuni ollakse valmis reaalselt tööturule sisenema.

V töögrupp – teabe ja koostöövõrgustiku töögrupp Regina Karjakina
Eespool kirjeldatust peaks olema selge, kui oluline on, et eri valdkondade esindajad teeksid koostööd ühise eesmärgi nimel. Rehabilitatsioon sõltubki arvukate tegurite koosmõjust. Igasugune koostöö eeldab aga info väga head liikumist, ühiseid mängureegleid ja oskust saadud teabega midagi peale hakata. See töörühm asub koostama andmepanka kõigist võimalikest teenustest, tugiteenustest, institutsioonidest, seadustest, tavadest, konkreetsetest inimestest, kontaktandmetest jne, mis võiksid aidata ühelt poolt puudega inimest, teiselt poolt spetsialisti, kes asub koos puudega inimesega rehabilitatsiooniskeemi kokku panema. Andmepank on plaanis seada üles internetiportaali nii, et sellest kujuneks süsteemi oluline tööriist.
Uut infoportaali on plaanis esmakordselt avalikult esitleda projekti lõpuseminaril, mis toimub rehabilitatsioonimessil 2006. aasta juunis.
Projekti teabepäevadel tutvustatakse tegevuste elluviimise käiku nii puuetega inimestele, rehabiliteerimisega seotud võrgustikule kui igale asjahuvilisele.

KONTAKT:
Külli Roht
T: 6480118, 55663494
e-mail: roht@ afaasia.ee
aadress: Kase25a, 12011 Tallinn